Kuidas küll ei tahaks enam ilma üle viriseda, kuid tänavune kevad on tõepoolest juba tüütamiseni virelev. Lumi sulab vaevaliselt, maa kuivab vaevaliselt, rändlinde tuleb küll aina juurde, kuid ka nende toimetamine on sagedaste uute lumesahmakate tõttu vaevaline ja raske. Tuult on palju, vett on palju, porist rääkimata. Jääb vaid loota, et see kõik ühel hetkel suure raginaga soojaks ja mõnusaks pöörab.
Vett on tänavu tõesti palju. Põllupealne märgala on täies hiilguses, küll veel pisut jääs, kuid rändlinde pidevalt täis ning köögiaknast avaneb peaaegu nagu järveäärne vaade. Binokliga on üsna põnev hommikul otse toast sealset saginat jälgida. Planeerime tänavu tegelikult seda olukorda pisut muuta. Nimelt leppisime kokku, et niipea, kui lumi läinud on, alustame maaparandustöid – hooldame meie maale jäävad kraavid ära. Olen ise küll pigem seda meelt, et igasugune kuivendamine ja metsatukkade “ilusaks” raiumine elurikkusele kasuks ei tule, kuid praegu ei ole võimalik kõigele selle uudistamiseks ka väga hästi ligi pääseda. Mets on täielikult vee all, vesi on ka niidul ja õpipaigas. Kuna ilmselt kõike seda vett meie maalt välja jäävad ja hooldamata kraavid siiski vastu ei võta, muudab töö meie maa siiski mõnevõrra kuivemaks, n-ö kompromiss siis.
Pisut teeb murelikuks eeloleval nädalal toimuva Õuerahva Ülikooli korralduslik pool, kuid loodame, et nädala jooksul taheneb nii palju, et saame külalised siiski õpipaigas vastu võtta ning ka sõidukid mõistlikult parkima korraldada. Alustasime
Tänavu talvel on jänesed päris palju pahandust teinud. Kolme õpipaiga õunapuu tüved on täiesti paljaks kooritud hoolimata sellest, et kaitsevõrk ümber oli. Lumi oli lihtsalt nii kõrge, et ulatus võrgust üle ja jänesed said hange otsast ligi. Ka niidul kasvavad metsikud haralise ploomi- ja õunapuud, need, millised lindude ja jumal teab mille abil sinna kasvama on hakanud, on suuremalt jaolt kooritud. Nendest väga kahju polegi. Tuleb need lihtsalt ise hoolikalt maha võtta, et tulevikus niitmisel tüveköndid jalgu ei jääks. Igatahes – koht kus tõsiselt järele mõelda – kas asendada söödud õunapuud uutega või panna asemele pigem midagi dekoratiivset.
Kask juba vaikselt tilgub – panime ühe puu tootma. Tekkis mõte mahlast miskine värske karastusjook disainida. Ega polegi veel uurinud, milliseid välja mõeldud on, kuid törtsu hapususe, veidikese mündi, mee ja võib-olla ka ingveri baas võiks midagi põnevat tekkida. Kui teil kogemusi on, võite märku anda aadressil kaido@veski.eu.
Suleliste elu kanalas kulgeb hoogsalt. Noor, veebruari keskel koorunud seltskond on vanade juures, need küll kipuvad aeg-ajalt uusi tulijaid kiusama, kuid midagi üleliia tõsist pole olnud. Kokku on seltskond hetkel 33-pealine, munemine on pisut kahanenud, jäädes hetkel 5-6 muna juurde päevas. Aprilli lõpus on plaanis teha karjapuhastuspäev ning noored kuked ühes vanemate kanadega supilindudeks töödelda, kokku eeldatavalt umbes pooled siis. Mai algusesse on broneeritud 30 broileritibu. Katsetame tänavu esimest korda lihalindude kasvatamisega rohumaal. Soetasime endale ka teisaldatava aia kanade karjatamiseks põhiaiast väljaspool. Kui olud juba lubavad, oleks mõistlik, kui nad värske rohu ja muud lisapalad endale ise hangivad. Elektrit juhtiv aed ühes päikese jõul töötava karjusega hoiab loodetavasti rebased väljas ja enamjaolt ka linnud sees.
Tahame nädala lõpuks saada ühele poole ka meie veebilehe esimese etapiga ning selle õpipaiga külalistele välja kuulutada. Struktuur ja lehekülgede/kategooriate süsteem on valmis, sisu pool vajab aga üksjagu tunde veel tegelemist. Küll jõuame, visiitkaardid vajaliku infoga ootavad igatahes juba jagamist.
