See nädal lõppes kevade algusega. Kas saaks olla veel mõnusamat nooti niigi suurepärase ilmaga nädalale? Võtan lühidalt oma selle nädala tegemised kokku ning ühtlasi katsetan ka paari tehnilist ideed Niiduveere blogi- ja vlogipidamise käivitamisel. Tere tulemast lugema!
Kevadeootus on tänavu kuidagi eriti teravalt tunda. Ei teagi, kas on üldisest olukorrast tulenev äng see, mis seda põhjustab või midagi muud. Ilmselt kombineerub paljudest asjadest kokku tunne, et tahaks rohkem olla õues ning tegeleda millegi reaalsemana mõjuvaga – ehitada, rajada, korrastada. Ega asjata peeta koristamist samuti üheks teraapia vormiks. Ühes kättpidi näiteks aidas korra loomisega korrastuvad ka mõtted, mis samal ajal tõenäoliselt kusagil mujal rändavad. Pea ja käed tegutsemas. Eraldi, kuid samas piisavalt sünkroonis.
Lumi läheb tänavu aeglaselt. Kuigi ilmad on juba nädal otsa olnud imeilusad, on talve jooksul lund kõikjale paksult ja tihedalt kokku kuhjanud ning selle sulatamine jääs maa pealt võtab ka eredal kevadpäikesel üksjagu aega. Need kohad, mis paljad, on samas märjad ja pehmed. Ei julgegi murule veel astuda ning turnin püüdlikult ka kanalas käies mööda tihkeid-tugevaid hangeservi.
Nädalavahetusel võtsime viljapuud käsile. Kuigi mu kogemused on selles töös ikka üsna napid, proovisin selle käigus ühtlasi oma tegevust vlogida. Seega – andke mulle andeks, kui video kohmakas näib või töös endas mingid olulised eksimused sees. Nende kohta võib vabalt muide ka vihjeid anda. Asjalikumad avaldan siinsamas.
Viimati lõikasin puid tõsisemalt kaks aastat tagasi. Videos nähtud köndistatud puud on teadlikult selliseks lõigatud. Põhjusel, et tegemist oli üsna maitsetute viljapuudega ning seni olulisim praktiline otstarve on pesunööride kandmine. Küll aga tekkis meil naabrimehega kärpides tunne, et annaks neile võimaluse. Teeme tugeva tagasilõikuse – kui ellu jäävad, tore. Äkki paranevad ka viljade omadused? Kui ei, siis ei. Sellisel juhul asendame uutega. Seni on nad ikkagi vindunud ning proovin nende peal siis uue võra kujundamist. On nagu on, vaatame, mis saab.
Lähtusin aga oma tegemistes järgmistest nüanssidest, mis naabrimees Reginaldi õpetustest ja erinevast kirjandusest kõrva/silma on jäänud. Vaata lähemalt videost.
Lisaks viljapuudele tegime pühapäeval tiiru peale ka õpipaiga pinkidele. Üsna geniaalse disainiga metall-jalad (idee virutatud Kunda külaseltsi pinkidelt 🙂 ) meisterdas meile Manni vend, puitmaterjali tõin saeveskist ja kruvisin ise külge. Nüüdseks juba kaks aastat meid teeninud, päike ja vihm on siiski oma jälje jätnud ja võõp vajas värskendamist. Tulemus jäi hea, võõbatavaid vahendeid on tegelikult juba päris palju ning peab hakkama kõigiga otsast minema. Iseenesest on sellise töö tegemine praegusel ajal suhteliselt mõnus. Päike paistab ja midagi muud suurt veel kukil ei kiirusta. Peab ainult jälgima, et märg värv, eriti veel, kui ta vee-baasil on, miinuskraadide kätte kuivama ei jääks.
Järgmisel nädalal tahakski ka ülejäänud vahendid üle immutada ning kõrvalhoonetes korda luua, sest tänavuse olulisima arendustööna plaanime laiendada aita ning ehitada see ümber suveköök/külaliskorteriks. Mis omakorda tekitab vajaduse uue puukuuri ning korraliku laohoone järele. Sisuliselt kolm hoonet! Loodame, et tuleme toime, entusiasmi on praegu igatahes kõvasti sees pulbitsemas.
Järgmise korrani!