Mida teha Kundas ja Kunda ümbruses?

Lahemaa ja Ida-Viru vahele jääb Kunda. Endine tolmulinn, mida senini nõnda meenutatakse. Pole hullu, kuna juba ammu pole siinkandis tsemenditolmuga mingisuguseid probleeme, ei võta me seda kuidagi ka hinge. Küll aga paneb imestama, kui sageli võib kohata inimest, kes on tollest kontrastirikkast väikelinnast vaid korra või paar läbi sõitnud või pole kordagi siia jõudnud. Neile meelituseks ja teistele meenutuseks ning läbiproovimiseks see postitus loodud saigi. Mida teha Kundas? Mõned kohaliku soovitused päeva veetmiseks siin.

Aktiivne tegevus

  • Lontova seikluspark. Jõe ürgorus asuv seikluspark annab võimaluse ennast proovile panna erinevatel radadel ning näiteks sõita jalgrattaga 30m kõrgusel trossil üle jõe. Paik ise on lummavalt kaunis ka lihtsalt niisama uudistamiseks või kosutava joogi nautimiseks. Rääkimata ümbritseva linnaosa väärikast ajaloost. 
  • Kunda discgolfipark. Praktiliselt linna südames asuv kahest, edasijõudnute ja harjutusalast, moodustuv park. Esimeses 18, teises 9 korvi. Kulgeb astangu serval männikus ning ümber kalmistute ja linna spordirajatiste. Sealsamas kõrval asub Kunda spordikeskus. 
  • Kunda spordikeskus. Jõu- ja pallimängusaalid ning ujula ühes saunadega. Tule koos perega lihtsalt nautima või peale discgolfi tiiru täiendavaks treeninguks. Hinnad on head, ruumid hubased ja puhtad. Paistab silma, et kohalik omavalitsus peab asutust oluliseks. 
  • Kunda supelrand. Puhta liivaga, ilus ja kaasaegse infraga liivarand, mis viimastel aastatel kujunenud nii kaugemalt kui lähemalt külaliste lemmikuks.
  • Lammasmäe Puhkekeskus. Kuigi Lammasmäe on eelkõige tuntud oma suurepäraste saunaseikluste poolest, saab seal lisaks ka palju muud põnevat ette võtta. Alustades erinevate matkadega nii ATV-l ja kanuul kui lõpetades töötubadega, milles proovida käsitööveini või saunakosmeetika valmistamist. Suurepärane ümbrus, muhe pererahvas ja mitmekülgne palett erinevaid teenuseid. 
Kunda õpilased Niiduveeres köögiviljaeda avastamas. Foto: Kaire Rapur

Söögikohad

  • Wabriku kohvik. Taskukohane ja maitsev lõunasöögipaik tsemendivabriku kontoris. Avatud tööpäevadel, valik rikkalik ning hinnastamine lihtne – tõsta ise mida ja kui palju soovid ning maksa kaalu järgi. Lisaks pakub kohviku perenaine rõõmsameelne ja soe perenaine Jane Küngas cateringi.
  • Blücheri kohvik. Lontovas. Ümber jõeorg, seikluspark ja Kunda vanim linnaosa. Toidud maitsvad, joogid jahedad ning vaated lummavad igal aastaajal. 
  • Saarepiiga kohvik. Suure pubiliku valiku ja üüratute portsudega nostalgiahõnguline kohvik Võidu ja Kasemäe tänavate ristis. Bussiga liikujatele kenasti käepärast, et aega parajaks teha. 
  • Maria kohvik. Kodused slaavipärased toidud, korralikud pirukad ja palju muud. Soe pererahvas ja mõistlikud hinnad samuti. Astu sisse või telli kaasa. 
Niiduveere kodukohviku küpsetised. Foto: Reti Kokk

Majutus

  • Niiduveere peatuspaik. 14. aprillist 14. oktoobrini on võimalik peatuda kahes kuni nelja voodi või kaheksa magamiskotiasemega glämpingus. Suurde, tavapäraselt õpisündmuste läbi viimiseks kasutatavasse telki mahub veel ca 12 magamiskotti lahedalt. Kaasa võetud telgile leiab territooriumilt meelepärase koha. Autokaravaniga reisijad saavad täita vee- ja tühjendada reoveepaagi ning kasutada elektrit. Kohapeal lõkke- ja grillivarustus, kodukohvik ning hulgaliselt tegevusi igas vanuses pereliikmetele.
  • Lontova puhkemaja. Korralik majutus kuni 17-le inimesele. Suvel ka telkimisvõimalus. Soovi korral saun, kümblustünn ja toitlustus, hommikusöök lisatasu eest. Linnaosa ise peidab juurde hulgaliselt avastamisvõimalusi. 
  • Lammasmäe puhkekeskus. Pakub majutust igas suuruses seltskondadele, nii telgis, palkmajakestes kui ka suvemajakeste naridel. Võimalusi palju, osa neist hooajalised. Tasub ühendust võtta ja lähemalt uurida, soovi korral saate kindlasti ka seigelda, keretäie sauna ning süüagi. 

Ajalugu ja vaated

  • Kronkskallas. Ilmselt üks kaunimaid põhjaranniku vaateid. Ca 35m üle merepinna, silme ette rullumas vaade Toolse ordulinnusele, maastikukaitsealale, Kunda sadamale ja savikarjäärile, Letipea neemele ning Soome lahe saartele. Meeldiv paik pikniku pidamiseks. 
  • Kunda tsemendimuuseum. Endine tsemendivabriku kontor, valmis 19. sajandi lõpus. Kuuekümnendatel tehti sinna muuseum, mis praeguseks pühendet peamiselt tsemenditootmisele. Vaatamiseks ja katsumiseks on ka ligikaudu poolsada betooni vajutatud käejälge – alates presidentidest ja lõpetades olümpiavõitjate ning muusikutega. Viimane lisandus on tuumaenergeetikat selgitav tuba. Aatomik nimeks. 
  • Lontova ja Öpikud. Kunda vanim linnaosa, mis tekkis 19. sajandi alguses rajatud sadama tuules. Omapärane ja müstilise hõnguga kõdunemisele kalduv tänav, mille ääres asub ka maja, kust on pärit Öpikute pere. Astronoom Ernst, oma tähtede evolutsiooni uurimusega, neist ilmselt kuulsaim.
  • Esimene tsemendivabrik. Täpsemalt selle varemed. Pikk ja väärikas tööstusajalugu, milleta Kunda oleks hoopis teistsugune. Kuigi varemete seisund on seal hulkumiseks ohtlikuvõitu, saab neist siiski hästi hoomatava ülevaate. Taamal läänes kõrguvad praeguse, järjekorras juba neljanda tehase korstnad. Põhjalikuma ülevaate saamiseks tasub sammud seada muuseumi või võtta ühendust Kaidoga ning uurida võimalust tuuriks.
  • Kunda Jõe tänav. Hubaselt nostalgiahõnguline ja kihtidest kirju jupike vanast töölisasulast. Justkui oleks aeg peatunud, kuid siinsamas kõrval on huugamas Estonian Celli kaasaegne tööstusmuskel. Kontrastidest tiine tänav.
  • Kunda hüdroelektrijaam. Esimene Baltikumis ja põhjamaades, maailmas kolmas. Korralik rajatis Kunda jõe kanjonis. Täna enam elektrit ei tooda, kuid endisaegsest hiilgusest saab aimu küll. 
  • Kunda mõis ja Virumaa Rahvaülikool. Rääkimaks Kundast, tuleb ilmselt alustada siit. Gundised, Adam Oleariuse gravüür, Girard de Soucantonid ja esimene maa-tüüpi rahvaülikool Eestis. 1941 panid hävituspataljoni omad peahoonele tule otsa. 2015. aastal tegime mõisa ees saja osalejaga etenduse, mille videot saab näha siit:
  • Lammasmägi. Juba 19. sajandist tuntud muistis, mis on nime andnud Kunda kultuurile. Tihedalt seotud ka tsemenditööstusega, kuna just tootmiseks vajaliku tooraine kaevandamise käigus tehtud leiud suunasid teadlased piirkonda lähemalt uurima.
  • Kutsala muinaspõld. Küla territooriumil asub Eesti üks suuremaid fossiilsete põllujäänuste komplekse, millest osa on kuni 2000 aastat vanad. Samuti on piirkondades arvukalt lohukive.
  • Kunda kummitus. Üks omapärane ja muigamapanev lugu üheksakümnendate algusest. Tõsi – ega seal kohapeal ei täna ega ilmselt ka omal ajal suurt midagi vaadata pole, kuid kohalik lugu igal juhul seegi. Õpetlik ilmselt samuti. Loe lähemalt Ypsilonist.  
  • Kohvipakimuuseum. Jah, ka selline on nüüd Eestis olemas. Täpsemalt Kunda külje all Kabeli külas. Pakid, purgid, tassid ja muud anumad. Julgelt üle 5000 erineva. Minge ja nuusutage!
  • Malla mõis. Omaaegne rüütlimõis, mida esmakordselt mainitud 15. sajandil. Kundast pisut idapoole jääv väärikas mõisakompleks pälvis avalikkuse laiema tähelepanu 2014. aastal, mil selle soetas bitcoinide eest Soome hõbedaärimees Risto Pietilä. 2018 põles mõis maha ning täna on peremeheks Maarjamaa krüptoentusiast Asse Sauga. Ka selle loo kohta saab Ypsilonist kena ülevaate.
  • Letipea ja Ehalkivi. Ligipääs neile ei ole lihtsate killast, kuid asi on seda väärt. Letipeale viib pikk ja looklev kruusatee. Ehalkivini tuleb liikuda jalgsi läbi vesise roostiku ja madala mere. Neeme tippu mööda tillukest metsarada piirivalverajatist häirimata. Vastutasuks aga lummavad vaated ning Eesti suurim rändrahn. Ja see on päriselt SUUR.

Üks lahe võimalus Kundaga tutvumiseks on tellida meilt ekskursioon “Kontrastirikas Kunda. Jalutuskäik kohalikuga”. Tuuril teeb Kaido teile alustuseks tiiru mööda vanimat linnaosa, misjärel nuusutame põgusalt linnakese praegust elukorraldust. Poolmotoriseeritud jalutuskäigu lõpetame sobiva ilma korral suurepärases Kunda rannakohvikus. Kõike seda saadavad kergemat sorti ajaloo ülevaate kõrval isiklikud paigalood.

Huvi korral võta ühendust numbril +372 5656 7467 või saada kiri aadressil kaido@veski.eu. Ka Puhka Eestis lehe kaudu võid tellida.