Mingil hetkel seisab ilmselt iga vanem (ilmselt pigem isa) valiku ees – kas valmistada oma lapsele ise mänguvahend või suunduda kaubandusvõrkudesse. Esimest toetab arvatavasti ka mingi seletamatu sisemine põnevus – võimalus nuputamiseks, meisterdamiseks ning ees ootav rõõm eeldatavalt õnnestunud teostuse üle.
Käesolev projekt sai alguse küllalt praktilisest olukorrast – noorim lastest kasvas sobivasse ikka ning senine kiik/liuväli oli ajahamba vääramatu puremise tõttu juba oma ohutuse minetanud. Tolle rajamisest ma eraldi lugu ei kirjutanud, küll aga saab sellele pilgu peale heita muu hulgas mängumajast rääkivas postituses. Loe SIIT.
Tunnistan ausalt, et kaalusin alguses üpris kindlalt varianti, et osta sobiv komplekt. Uurisin lähemalt näiteks Impresti (kohalik ettevõte) poolt pakutavaid tooteid. Jõudsin aga üsna ruttu arusaamiseni, et lihtsalt ei raatsi välja käia nii suurt (minu meelest isegi põhjendamatut) hulka raha. Seda enam, et ehitamiseks vajalik materjal oli kuuris suures osas olemas. Sealhulgas senine liumägi, vajalikud kinnitusvahendid, materjal plarvormide ja ronimisseina rajamiseks jne.
Tootjate ja edasimüüjate lehtedel tasub aga kindlasti ringi vaadata. Juba selle pärast, et ideid leida. Osad avaldavad toodete juures lisaks kvaliteetsetele fotodele ka küllaltki põhjalikke jooniseid ühes mõõtudega. Vaata näiteks SIIA. Soovi korral võib neid üks-ühele kasutada, veelgi parem on asju pisut enda vajaduste ja olemasoleva materjali järgi kohendada. Põhjalik kodutöö annab võimaluse ka lõplikult otsusele jõuda – kas ikka teha ise või osta valmistoode. Ei ole ju seegi variant sugugi halb. Pigem oleks kurb, kui liialt entusiastlikult oma võimeid ja oskusi üle hinnata ning rajamine pettumuse tõttu tekkinud motivatsioonikriisi tuules hoopiski katki jääb.
Erinevad tootjad pakuvad muide edasimüüjatena ka erinevat lisavarustust. Soovi korral saab soetada nii kiikesid, liumägesid kui ronimiskive. Pakutakse ka erinevaid ronimiseks sobivaid võrkusid, köisi, kiigekinnitusi ja palju palju muud sobivat. Meie projektis läks olemasolevale lisavarustusele lisaks kasutusse rooliratas, ronimiskivid ja köisredel. Plaan on objekti lähiajal täiendada veel ka ronimisvõrguga. Eks aeg näitab, mille järele vajadus veel tekib või milliseid vahendeid ei kasutata. Täiendan kõnealust postitust selle infoga ka edaspidi.
Siin alustuseks mõned olulisemad mõõdud. Veelkord – neid tasub võtta abiks oma kavandi koostamisel, mitte jäigalt üks-ühele kopeerida. Minu esialgsed plaanid muutusid veel ehitusprotsessi käiguski ja eelkõige materjali välja tuleku ja käepärasuse tõttu.
Alustasin põhikarkassi püsti ajamisega. Veel enne seda lasin tütrel mõõtu lõigatud materjali immutusvahendiga kollasetooniliseks võõbata. Kuna kodus oli olemas, kasutasin hiljem lõbusama efekti saamiseks ronimisseina immutamisel rohelist tooni immutusvahendit. Samal põhjusel said põrandad terrassiõliga hoopis tumehallid. Tõenäoliselt tuleb sügise poole objekt korra veel pintsliga üle käia.
Ilmselt on karkassi püstitamiseks ka mingeid lihtsamaid ja loogilisemaid mooduseid, kuid kuna suurema töö tegin üksi (poeg aitas paari keerulisema operatsiooni puhul), kasutasin toestamiseks erinevaid kätte juhtunud lauajuppe ning pits-kruvisid. Ehitasin n-ö otse platsile, mõõtes/loodides/paigaldades/sättides kohapeal. Vahepeal eemalt piieldes ning rehnutti pidades. Juba sellel põhjusel ei tasuks mõõtudest üleliia kiivalt kinni hoida – nõnda saab silma järgi proportsioone paremini sättida ning tegemise käigus tuleb ka ideid loomulikult juurde. Näiteks teise platvormi kõrguse panin paika vee ja lapsega liumäge testides – kui vesi selle alumisse otsa enam loiku ei moodustanud ja poiss alla lastes paraja kiiruse sisse sai (ehk siis maandudes püsti jäi), panin kõrguse lukku. Inimkatsed missugused!
Ronimisseina ja platvormide põranda tegemisel kasutasin maja ehitamisel üle jäänud põrandalaudu (kvaliteedi poolest elutoa põrandale sobimatud sobivad selleks otstarbeks päris kenasti). Platvormide põrandale saanutelt lõikasin platesaega punnid maha. Arvan, et on parem, kui vihm nende vahelt läbi voolab, mitte kokku pressitud laudade vahele leotama jääb.
Kinnitusvahenditena kasutasin päris tõesti kõike mis kätte juhtus – keermelatti, suuremaid ja väiksemaid kruvisid ning naelu. Olen erinevate tööde käigus järele jäänud üksikud kruvid, poldid ja naelad alati ühte kasti kokku kogunud ning sealt võtsingi. Ka keermelatti ja mutreid leidus varude hulgas. Kindlasti ajamahukam ja üsna tüütugi, kuid pole mingit mõtet ka alati ja aina uusi osta. Igat uut jääv-detaili lisades kontrollisin loodi ja mõõdulindiga seonduvaid poste ja niimoodi tasapisi jupphaaval detaile lisades muutus ehitis ühel hetkel piisavalt sirgeks ja tugevaks, et ajutised tugilauad eemaldada.
Kõrgema platvormi alla sai rajatud liivakast (kaevasin selle labidajagu sügavaks siis, kui rajatis oli just sellises seisus), madalama platvormi all on hea niisama mängida või mängutehnikat hoida. Liivakastile sai samuti selga roheline immutusvahend, kasti põhja paigaldasin tekstiilkanga, mis takistab rohul läbi kasvada.
Mõtlesin päris palju ka ohutusele. Et kuivõrd kapitaalset redelit on vaja üles ronimiseks ja millisel moel lahendada piirete küsimus. Otsustasime lõpuks, et redelit ei tule üldse. Kui põnn on piisavalt osav, et ronimiskive mööda üles ronida, on ta ilmselt ka piisavalt osav, et mitte alla sadada. Tõmbasin ümber platvormide vaid ühe jämedamat sorti köie, mille alt saab vabalt liikuda ning mis need mõtteliselt ära piirab. Silusin laias laastus materjali palja käega üle ning likvideerisin teravad servad, kuid päris pinnuvabaks muuta polnud mul rajatist mõtteski. Kasutada sai erineva viimistlusastmega materjali, mis annab lapsele sellega mängides ka loodetavasti elukogemuslikult vajaliku tunnetuse.
Kiikede riputamiseks kasutasin olemas olnud konksusid, kuid need vahetan esimese asjana välja – need paistavad pisut kulunud ning kriuksuvad koledal kombel. Samuti on plaan lähiajal katta ka kõrgema platvormi katus. Püüan hankida mingisuguse tumedamaks toonitud kasvuhooneplastiku vms materjali. Loodan, et mõõdud klapivad.
Lõpetuseks: mis ma muud oskan öelda, kui et aega pisut võttis, kuid asja sai. Tasub kindlasti teha, kuid tasub ka erinevate teenusepakkujate tegemistega tutvuda. Järgnevalt väike galerii erinevas staadiumis ehitusest. Ärge häbenege küsida ja kommenteerida, kui midagi meelde tuleb või täpsustada on vaja, teen seda jooksvalt.
Pind näppu!
