Alguse sai kogu see teema otse loomulikult põnnide kasvamisest sobilikku ikka. Kogu muu ehitusega seotud toimetamise juures on hea, kui lastel on mängimiseks puhas ja kuiv koht, mida nad enda suva järgi kamandada saavad.
Praeguste heitlike kevadilmadega on seal sees päris meeldivalt soe ja tuulevaikne. Olgu peale, et poiss teeb varsti nagunii omale ise onni kusagile võpsikusse, kuid vaevalt plikal sellise alternatiivehituse vastu suuremat huvi on.
Taaskord, nagu ma ka eelnevate kirjutiste juures märkinud olen, on olulisim punkt asukoha valik. Meil sai valitud koht, mis on liivakasti ja kiige kõrval (loogiline eks). Ukse ette jääb väga ilus, kähar ja eakas sirel, mis päeval ka pisut varju annab. Aken sai läände, mis laseb õhtupäikesel kenasti tuppa paista. Lisaks on võimalik enamikest olulistest emme/issi toimetamise kohtadest mängumaja juures toimuval silma peal hoida.
Leidsime ka, et oluline on teha ehitis piisavalt suur, võimaldamaks täiskasvanud inimesel end põrandal mugavalt välja sirutada. Juhtub, et on tarvis kedagi majutada, siis on telgile pisut mugavam väike alternatiiv olemas. Samas peab kohe mainima, et sõbrad, kes eelmisel suvel seal ühe öö veeta üritasid, pidid hoolimata akna puudumisest varahommikul peaaegu keema minema ning lõpetasid uinaku konditsioneeritud autos.
Mõõtusid ma siinkohal täpsemalt kirja ei pane. Kõige aluseks võtsin sellel lingil asuva juhendi ning kohendasin seda õige pisut enda maitse ja ehitusmugavuse järgi.
Vundamendi tegin kerge aga korraliku – nagu ikka väikeste hoonete puhul, mis siiski ajale pisut vastu võiksid pidada. Kaevasin maasse 9 auku, täitsin need liiva ja killustikuga, trampisin korralikult kinni ning asetasin peale pisut tõsisemad paekivilatakad kui suvalised kivilaastud kusagilt põlluservast.
Ole mõistlik ja aseta kivid loodi ning kontrolli üle ka diagonaalid.
Kividele tegin pildil kujutatud moel 50×100 prussist karkassi ning otse karkassile kruvisin vanadest, majast välja lammutatud laudadest põranda. Puhastasin need ja valisin välja korralikumad. Hiljem kandsin kaks lakikihti peale ja saigi väga ilus.
Seinakarkass tee juba otse põrandale. Kasuta eespool viidatud plaani ning tee julgelt mugandusi. Mängumaja ongi see koht, kus on hää oma planeerimis- ning ettenägemisoskust arendada. Üsna lihtsa vaevaga saab untsu läinu uuesti ümber teha. Ehk siis enne kui alustad “päris” majaga, ehita “mängu” maja ja peldik.
Kasutasin katusekattematerjalina bituumensindlit. Antud materjali puhul on plussiks tema suhteliselt soodne hind ning paigaldusmugavus pisikeste pindade juures. Osta saab üsna täpse koguse ning lõikumiseks piisab taskunoast. Kasuta mõnda vanemat nuga, millest eriti kahju pole. Materjal määrib ning nüristab tera päris isuga.
Kõige esimene, st alumine kiht pane tagurpidi, ülejäänud nii nagu peab. Esimese ja viimase kihi juures kasuta fikseerimiseks papinaelu. Ülejäänud kleepuvad esimese päikesega suurepäraselt omavahel kokku.
Mõistlik on peale majakese valmimist too paljaste kätega kõikvõimalikest kohtadest korra üle silitada. Kus vähegi käsi võpatab võimaliku pinnuohu tõttu, võtta kasutusele vastavad meetmed. Lihvi ja kraabi ja tee kõik selleks, et põnnid ilmaaegu haiget ei peaks saama.
Siseviimistluse tegime nagu pildil kujutatud. Laetalad pruunid, lae ja akende/uste servad valged ning seinad kollased. Sai ilus ja rõõmsameelne. Kardin ette, nagikene seinale jne jne. Kasuta julgelt oma fantaasiat. Ise plaanin edaspidi täiendada ehitist veel terrassipinkide ja aknaaluse kapp-lauaga. Tore nokitsemine, kui parasjagu keegi külla grillima tuleb ning seltskonda töötegemisele raisata ei raatsi.
Anna kindlasti teada, kui said sellest postitusest abi ning jaga ka oma kogemusi!
Täiendused:
Tänu Mellile tuli meelde mainida, et mõistlik oleks aluskarkass millegiga ka immutada. Kindlam värk. Minul sai nii, et vundamendikivide ja karkassi vahele panin ruberoidiriba, mis idee järgi peaks välistama, et maa seest niiskus puitu pressib. Vaatame-näeme. Kuna otseselt ei pääse vesi mujale paha tegema, siis äkki probleeme ei teki? Igatahes tänud Mellile märkust tegemast.