Kasvuhoone ja kanala tasub kokku ehitada

Aasta kanapidamisega katsetamist andis meile veendumuse, et oskame ja tahame sellega jätkata. Kerge kanatraktor pole aga sobiv rajatis, kus linnud talve üle elaksid. Kuna värskendamist vajas ka kasvuhoone, sai see projektiga kokku planeeritud.

Plaanimine

Asukoht sai valitud aia kaugemasse lõunanurka. Paika, kus seniajani seisis õnnetu olemisega vana saunakökats. See oli oma aja ära elanud juba siis, kui meie 2007. aastal koha soetasime ning selle taastamine polnud enam võimalik. Lagunenud laastukatus oli juba pikalt vett läbi lasknud ning palkseinad, katusekonstruktsioonid ning küttekehadki seetõttu omadega läbi.

Kanalat planeerima hakates saime üsna pea aru, et ilmakaarte paiknemise tõttu tasuks selle külge kavandada ka kasvuhoone. See jääks siis hoone lõunaküljele ning aitaks omakorda vähendada peamiselt edelast puhuvate tuulte mõju. Ühtlasi toetaks kasvuhoone temperatuuri erinevus õue omast kanade paremat talvist äraolemist.

Otsustasime teha uue hoone vanast nii pikkuses kui laiuses ca pool meetrit suurema. See, tundus, et võimaldab mõlemaks funktsiooniks paraja ruumi ning täiendava nurgakese, kus hoida toitu ja muud aiakraami ilma eest hoiul. Lindude enda ruumi suuruseks planeerisime ca 6 m2, erinevate allikatega tutvumise järel paistis see optimaalne umbes 10 kana tarbeks.

Ka see sobis hästi, et hoonest põhjapoole jääb meie aiamaa ning nende vahele piisavalt ruumi jooksuaia rajamiseks. Nii kujuneks lõpuks kogu ala enam-vähem loogiliseks tervikuks – rohimisel tekkiv kraam saaks otse ilma suurema vaevata lindude ette rännata ning köögivilja kokku korjamise järel linnud omakorda peenramaad revideerima saata. Ka kompostimise planeerisime lähedusse sättida.

Vundament ja põrand

Vana hoone vundamendi kaevasime välja ja kasutasime mujal täiteks. Augu süvendasime paeni välja, viimane on üsna maapinna lähedal, ca 30-40 cm. Kõigepealt sisse liiv, see sai tugevalt tihedaks tambitud ning seejärel killustikku 10-15 cm kiht. Killustiku sisse ajasime loodi vundamendi põhja ning selle tihendasime samuti korralikult ära. Peale kaks rida FIBO plokke, nende vahele riba armatuuri ja segu ning vundament oligi valmis.

Kanala vundament

Kuna kanalasse kütmiseks muud võimalust polnud peale elektriliste lahenduste, see aga teadupoolest odavaks ei kujune, sai põrand 10 cm penoplastist vanni alla. Vahed makroga tihedaks ning peale omakorda ca 5 cm betoonikihi. No ei tule siia mingit erilist raskust, et rohkem vaeva ja raha matta.

Vundamendi enda võõpasime bituumeniga igast küljest ja ka pealtpoolt tihedaks, karkassi alla läks omakorda niiskust tõkestav lint.

Kanala põranda soojustus

Karkass

Seinte ehitamiseks kasutasime 50×100 mm, sarikate jaoks 50×150 mm materjali. Kuna kanade ruumi seinad said ka soojustatud, jaotasin prussid villa mõõtude järgi, et ei peaks soojustusmaterjali väga palju lõikama ja kaotsi laskma. Soojustatud said ainult kanade ruumi ümbritsevad seinad, tuuletõkke plaadi panime ümber terve hoone. Ka sarikate alune vahelagi kanala kohal sai soojustuseks villa.

Ukseavade laius ning künnise puudumine on kavandatud ja tingitud vajadusest käruga liikuda. Seda nii kanala puhastamiseks kui ka kasvuhoone teenindamiseks.

Kuna katusekattematerjaliks kavandasime kaasaegse värvitud eterniidi, kasutasin roovitisena selle all ära maja ehitusest üle jäänud 32 mm põrandale mitte sobinud põrandalauad. Eterniidi alla käisid nad hästi ja küllalt veel.

Kanala karkass

Kasvuhoone ja viimistlus

Kasvuhoonega alustasime tegelikult alles tänavuse hooaja alguses. Siis sai lõplikult viimistletud ka välisvooder. Jäime traditsiooniliseks – paks kiht rootsi punast värvi hööveldamata poola laudisele, must katus ja vundament ning valged nurgad ja katuse servad. Vastupidav ja silmale hea vaadata.

Kasvuhoone karkassi tegin kihtplastiku mõõtude järgi, alumise kihi ja vundamendi vahele taas isoleerlint ning kogu kupatus tumeda terrassiõliga kaks korda üle. Kasutasin igal pool 50×100 mm materjali.

Siit pildilt on näha ka kanala ja kasvuhoone vahele jäävad aknad. Need on samuti kahekordsed ning kihtplastikust valmistatud. Valgustavad piisavalt ning soojakadu pole talvel kokkuvõttes (kasvuhoonet samuti arvestades) kuigi märkimisväärne. Pigem on talvel seda valget aega lihtsalt niivõrd vähe, et ilma lisavalguseta ei saa. Kanad võivad munemise selleta ära lõpetada ning mis neid ilma üldse pidada…

Kanala ja kasvuhoone

Siseviimistlus

Kanala viimistlemiseks kasutasime OSB-plaati. Soliidne ja stabiliseerib ka karkassi. Pisut keerukaks osutus põranda serva katmine, kuid ilma samuti ei saanud, kuna soojustuseks kasutatud penoplast tuli tingimata katta. Ilmselt oleks saanud algusest peale kogu ehituse ka kuidagi paremini kavandada, kuid head mõtet ei tulnud lõpuni välja. Selles mõttes siis, et kuidas too penost vann põranda ümber nii disainida, et viimistlemine lihtsam oleks olnud, kuid samas ka ehitus üleliia kulukaks poleks kujunenud.

Nagu pildiltki näha, on ruumis valgust piisavalt, ruumi samuti. Pesakaste tegin kolm, kuid kasutusele võeti kanade poolt millegipärast ainult üks. Teised seisavad tühjalt. Pesakastide n-ö katused tegin tugeva kalde alla, et keegi sinna end magama või munejaid terroriseerima ei sätiks. Tegelikult koristasin üsna pea ära ka pesakastide ees oleva õrre. Just sel samal viimati nimetatud põhjusel.

Tagumises nurgas paremal on liivakast pesemiseks ning kolm õrt vasakul. Õrte alla paigaldasin jupi üle jäänud kihtplastikut, et langevat sõnnikut pisut seinast eemale suunata. Toimib siiamaani, veelgi olulisem funktsioon selle alla jääval tühimikul on aga varjumispaik. Nimelt kipuvad kanad mõnikord mõne enda hulgast kiusualuseks võtma või ei kannatata silmaotsaski karja lisandunud uusi asukaid. Ka seda tuleb ette. Nii toimibki see “koobas” omamoodi pelgupaigana, kuhu teiste rünnaku eest korraks varju pugeda ning pinged maha võtta. Nädala-paari jooksul on üldiselt kari muudatusega juba kohanenud.

Jooksuaed

Aeda on tingimata vaja, kui ei soovi rebaseid ja kulle toitma hakata või kogu köögiviljasaaki kanadele ohverdada. Otsustasime selle teha samuti korraliku. 1,5m kõrgune keevispaneel ning kantpostid. Vältimaks rebaste altpoolt läbi murdmist, süvendasin aia alla 20-30cm sügavuse kraavi, seejärel kaevasin postide augud ja valasin need paika. Postide vahed täitsin püstise paekiviga, mille omakorda mõlemalt poolt killustikuga tihedaks tasandasin. Seejärel juba mullatööd ja muru.

Kulliprobleemi lahendamiseks katsime aia pealt ca 15 cm silmaga kattevõrguga. See tuli küll üüratult suures rullis, kuid sobib vägagi hästi ka taimede toestamiseks, niiet küllap kulub aja jooksul ära. Aia peal on võrk aga väga hästi vastu pidanud. Suur silm tagab selle, et lumi talvel peale ei koguneks ning võrku maha ei tallaks.

Kanala jooksuaed

Ilus võiks olla

Nojah, maitse asi, kuid uut hoonet tehes võiks siiski silmas pidada ka selle esteetilist väärtust. Me näiteks oleme kujundanud kasvuhoonest meeldiva kodukontorinurgakese, kus kevadel jahedatest ilmadest hoolimata juba üsna mõnus kohvipausi pidada või kirjatööd teha. Veelgi enam – oleme seal mai alguses ka täitsa edukalt sõpradega sünnipäeva tähistanud.

Maarika ametist tulenevalt on hoones eksponeeritud omaaegsed kooli emakeeleklassi kirjandusklassikute portreed, rääkimata kõiksugu potitaimedest ja iluvidinatest, mis suvisel ajal toast välja tahavad või millistele tihtipeale seal head kohta polegi leida.

Pidu kasvuhoones

Nagu pildilt näha, loobusime meie n-ö põldpõranda rajamisest ja valisime kastilahenduse. Praegu tundub, et sellest jagub oma perele maa ja ilm, seda enam, et suurte pottide ja liigutatavate kastidega saab põrandal edukalt kasvuala juurde tekitada. Riiulitest rääkimata.

Põranda osas mul head ideed alguses ei olnudki. Mõtlesin killustiku jättagi, kuid see kippus töö käigus pudeneva mullaga segunema ja polnud ka jala all kuigi mugav. Ühel hetkel pakkus aga naabrimees seisma jäänud vanad ahjukivid välja ning kuna omalgi leidus neid veel üksjagu, sündis otsus põrand punastest tellistest laduda. Nagu näha, sai tulemus kena ja pisut nagu vahemerelinegi…

Kasvuhoone põrand

Kokkuvõtteks

Umbes aasta võttis muude tegemiste ja töö kõrvalt aega, et kogu projekt selliseks saaks, nagu ta lõpuks pidi saama. Kanad said oma uude elupaika ehituse algusest arvestades kuuga, kasvuhoone valmis samuti stardist alates ca 3 nädalaga. Viimistlemine, sättimine, aiad, riiulid jmt kestab aga ilmselt veel kaua hiljemgi, sest lõppeks teeme me iseendale ja jõudumööda.

Kas tasub ette võtta? Loomulikult, sest endale ja oma perele parema elukeskkonna rajamine on alati väga mitmekülgselt kasulik ja arendav.

Kas rahaliselt tasub ära? Köögiviljakasvatus ja kanamunad võrreldes kuludega ehitusele? Loomulikult mitte. Iseasi, kas rahaline tulusus omakasvatatud toidu hindamisel ning lastele kogemuste pakkumise ja maailmapildi kujundamise kõrval üldse mingiks mõõdikuks on.

Kui soovite projekti kohta rohkem informatsiooni, võite kirjutada aadressil kaido@veski.eu. Teeme kevadest sügiseni peredele, kes õpipaika külastavad, kohapeal ka talutuure, mille käigus saab ka kanadele pilgu peale heita. Või siis jälgige avatud triiphoonete ja aedade päeva infot.